Minu omakäeline ümberkirjutus:
Üldised muljed nimedepanemisest Petseri wallas
Nimesi wõeti nii wenelaste kui ka setude poolt heal meelel. Waielusi tuli ette ainult mõnede wenestunud setudega, kes igal tingimusel wene nime tahtsid saada. Ometigi läks lõpude-lõpuks ikkagi korda ka neile eesti nime määrata. Suurem hulk walisid enesele wanad “sõimunimed” (прозвища), mis küll wahel kaunis kõlatud, kuid nime omanikuile ikkagi niiwõrd kallid, et neist loobuda ei suudetud. Peamurdmist sünnitas sageli ka nime walik: jooksti nimelt tormi paarikümne kõige harilikuma nime peale (puie nimetused, Raud, Mägi j.n.e.). Kui oleks jätnud absoluutse wabaduse nime wõtjaile, siis oleks küll pool walda saanud ühenimeline.
Et kantseleitööd kergendada, saiwad pärastpoole protokollimata jäetud alaealised kunni 15 a. Selletõttu on ristitud hingede arw protokollides wähem kui aruannetes. Üleüldse wõeti 874 isesugust setu=eesti nime. Setu nimede puhul sünnitas raskusi ortograafiline külg: wõeti wahel sarnaseid nimesi, mida hariliku tähestiku puhul raske üles tähendada.
Nimedepanemise juures tuli ilmsiks mõnigi mittesoowitaw nähtus, muu seas - wilets passide seisukord. Paber on tihtigi niiwõrd purunenud ja tint pleekinud, et sõnagi ära lugeda ei saa. Ka tuleb ette kaunis sageli, et naistele üleüldse isikutunnistust pole võetud: seletatakse harilikult, et tunnistus raha maksta, naistele teda aga sugugi waja ei olla. Isikutunnistuste paber peaks palju parem olema ja, üleüldse, oleks soovitaw passiraamatute süsteemi maksma panna.
Ka ei wõi öelda, et walla hingekirjad hoopis korras oleks: igatahes ei saa andmeid neist alati uskuda, sest pole maha kustutet surnud, uuestisündinuid ei leia paljuid, wanadus on “laest kirjutet”. Lõpuks pean tähendama, et Petseri walda ei jäänud ühtegi wenenimega setut: osale tõrkujaist sai nimi sunniteel määratud, osa oli nõus wabatahtlikult nime wahetama.
19.XII.21a.
Arnold Kõiw
(Petseri walla perekonnanimede seaduse teostamise kommisjooni esimees ja siseministeeriumi asemik)
NB! Aastal 1921 kasutatava sõna “sõimunimi” tänapäevane tähendus on “hüüdnimi”.
Kaldkirjas on minu täiendused.
